(+372) 6 024 580
info@scanbaltcrane.com
Ava sõidujuhised
Puidujäätmeid tekib igapäevaselt kõikjal meie ümber. Ehituselt ja lammutustöödel, kaubaalustest, kastidest, puitpakenditest ning tootmisjääkidest – igas neist peitub väärtuslik ressurss, mida ei tasu vaadata kui probleemi, vaid kui võimalust. Kui veel mõni aeg tagasi viidi suur osa ehituspuidust ja lammutuspuidust prügilasse, siis nüüd nähakse selles uut ringmajanduse suunda. Õigete lahendustega on võimalik muundada puitjäätmed kvaliteetseks hakkepuiduks, mida saab kasutada energiasektoris, tööstuses või ka uute toodete valmistamisel.
Eestis on jäätmepuit liigitatud vastavalt jäätmeseadusele ja sellele tuginevatele määrustele. Klassifikatsioon lähtub puidu päritolust ja töötlusastmest, et tagada nii keskkonnahoid kui ka ohutu taaskasutus. Peamised kategooriad on järgmised:
Töötlemata puidujäätmed – looduslik puit, mis ei sisalda värve, immutusvahendeid ega muid kemikaale. Siia kuuluvad näiteks saetööstuse jäägid, palgiotsad, töötlemata laudmaterjal ja puhas ehituspuit.
Värvitud või kaetud puidujäätmed – puit, mida on töödeldud värvi, laki või liimiga, kuid mis ei sisalda ohtlikke immutusvahendeid. Sellised on näiteks mööblijäätmed, siseviimistluspuit, samuti paljud puitpakendid ja kaubaalused.
Immutatud puidujäätmed – surveimmutatud, kemikaalidega töödeldud või muul viisil keskkonnaohtlikuks muutunud puit. Näiteks aiamajad, terrassilauad, fassaadid, elektripostid ja raudtee liiprid. Nende töötlemine ja kõrvaldamine toimub rangelt reguleeritud tingimustel, et vältida keskkonna saastamist.
Eestis tekivad kõik need jäätmeklassid igapäevaselt: lammutuspuit vanadest hoonetest, ehitusplatside ülejäägid, puitpakendid ja kaubaalused tööstuses, samuti kodumajapidamiste mööblijäätmed. Korralikult sorteeritud ja töödeldud puidujäätmetest saab valmistada hakkepuitu, mida kasutatakse nii katlamajades kui ka energiatootmises laiemalt.
Seega on jäätmepuidu eraldi kogumine ja õigesti klassifitseerimine võtmetähtsusega. Nii tagatakse, et väärtuslik ressurss jõuab ringlusse, samas kui ohtlikumad fraktsioonid saavad keskkonnasõbraliku käitluse.
Jäätmepuit on sageli segunenud metalli, plastiku või värviga. Selleks, et materjal oleks edasiseks töötlemiseks sobiv, kasutatakse eelpurustit. Eelpurusti lõhub suuremad detailid väiksemateks tükkideks, eemaldab võõrkehad ja valmistab materjali ette järgmistele masinatele. See samm aitab tagada töökindla protsessi ja vähendada seisakuid.
Kui materjal on eelpurutatud, võetakse see ette haamerveski. Siin muudetakse puidujäätmed ühtlaselt peeneks fraktsiooniks. Olgu tegemist lammutuspuidu, kaubaaluste või pakendikastidega – haamerveski suudab töödelda ka keerukamat sisendit. Tulemus on kvaliteetne hakkepuit, mida on lihtne edasi kasutada.
Kvaliteetne hakkepuit peab vastama kindlatele mõõtudele. Selleks kasutatakse sõela, mis eraldab sobiva suurusega materjali üle- või alasuurest. Nii on tagatud, et lõpptulemus vastab nii katlamajade, pelletitehaste kui ka muude kasutajate nõuetele.
Puidujäätmete töötlemine ei ole ainult keskkonnasõbralik lahendus, vaid ka majanduslikult kasulik. Ehituspuit, lammutuspuit ja puitpakendid ei lõppe prügilas, vaid saavad uue elu hakkepuiduna. See tähendab väiksemaid jäätmekulusid, täiendavat tulu ja paremat ESG mainet igale ettevõttele.
Tänapäeval ei ole jäätmepuit raiskamine, vaid ressurss. Õigete seadmete – eelpurusti, haamerveski ja sõela – kombinatsioon loob toimiva lahenduse, mis muudab kaubaalused, kastid ja muu puitmaterjali kvaliteetseks hakkepuiduks. See on samm nii jätkusuutlikuma kui ka tulusama tuleviku suunas.